foto.juhe

foto.juhe

Menu

Skip to content
  • Home
  • About

Soome & Põhja-Norra

Image • 24/07/201315/03/2017 • rika

Viimane vaade kodulinnale. Tallinna Merepäevad
Salo, VPK ja tööpoos
Vaade, mida kodumaal ei näe. Tee Salost Turusse
Turu toomkirik on Soome luteriusu peakirik ja ka Soome rahvuskirik
Luostarinmäki käsitöömuuseum Turus. Sissejuhatuseks kellake ja saapake
Luostarinmäki käsitöömuuseum Turus. Kohalik tubakapõld
Luostarinmäki käsitöömuuseum Turus. Poodnik
Kahe mehe mõtteavalduse vahel. Rootsi kroonprints Karl Johan ja Vene keiser Aleksander I
Turu linnus. Talvine mudel
Turus asuv meremuuseum Forum Marinum. Sõjalaev Karjala
Forum Marinum. Vaade 1960ndate kaunitari, Bore, kaptenisillalt. http://en.wikipedia.org/wiki/MS_Bore
Forum Marinum. Bore laeva hirmutavad käed
Forum Marinum. Sõjalaev Keihässalmi
Forum Marinum. Sõjalaev Keihässalmi. Mõned mehed on maha jäänud...
Forum Marinum. Vaade ülejäänud laevapargile purjelaevalt Suomen Joutsen
Forum Marinum. Purjelaeval Suomen Joutsen
Forum Marinum. Paadimootorite kollektsioon
Forum Marinum. Väike armas jäälõhkuja :)
Vahepeatus teel Turust Porisse
Pori Jazz 2013. Young Talent Showcase
Pori. Kirjurinluoto saarel labürinti eksinud
Pori, Kirjurinluoto saar. Harjutusväljak algajatele liiklushuligaanidele
Pori, Kirjurinluoto saar. Lootusetult bussi ootamas
Yyteri. Jahe hommik ja sügavamale minna ei julgenud
Yyteri. Vaade merelt
Vaasa kesklinn
Vaasa. Purskkaev!
Kemi. Botnia lahe ülemine ots
Kemi. Justkui Rocca al Mare, aga jahedam
Juoksengi. Ületasime tingliku polaarjoone
Pajala. Purskkaev ja päikesekell (väidetavalt maailma suurim)
Pajala öökull
Norra-vaade
Norra. Reisi üks põnevamaid teelõike, mis viib Struve geodeetilise kaare ühe punkti juurde Lille-Raipas
Norra. Taevas ja mägi
Sisenemine Alta kanjonisse
Vaade Alta muuseumi terrassilt
Alta muuseum. Osa kaljujooniseid värviti parema nähtavuse saavutamiseks varem punaseks, kuid nüüd ollakse seisukohal, et värvimine kahjustab jooniseid ning seetõttu on hilisemad leiud jäänud oma loomulikku värvi ja vormi.
Alta. Siit algab ookean
Alta muuseum. Värvitud kaljujoonised
Alta muuseum. Leia pildilt rebane
Alta muuseum. Mõned inimesed pääsesid ka pildile
Tee Altast Hammerfesti. Ainult mäed ja veed ja kivid ja veidi elusloodust ümberringi
Tee Altast Hammerfesti. Mõnda autot nägime ka
Kvaløya. Tunnel vision
Fuglenes. Struve geodeetilise kaare ülemine otspunkt. Reklaamitakse kui esimest tehnilis-teaduslikku objekti, mis UNESCO Maailmapärandi nimistusse kanti. http://et.wikipedia.org/wiki/Struve_geodeetiline_kaar
Hammerfest tähistas 17. juulil oma linnastaatuse saamise 224. aastapäeva. Kohal oli palju rahvast, nähti ka pidurüüs linnapead jms
Royal and Ancient Polar Bear Society Hammerfestis. Linna üks sümbolitest – jääkaru – ütleb tere
Hammerfesti raekoja ees leidus veel jääkarusid. Seekord hõbedased
Vaade Hammerfestile
Lahkumine Hammerfestist. Ettevaatust, põhjapõdrad teel
Nordkapp. Tunnusvaade gloobusega
Nordkapp. Jõudsime ka gloobuse juurde. Kõige turistikamas põhjatipus nüüd käidud :)
Nordkapp. 1907 külastas Nordkappi Siiami (Tai) kuningas Chulalongkorn ehk Rama V. Selle auks nüüd muidu tühjavõitu muuseumis eraldi tuba.
Nordkapp. Kuningal on ainult merevaade.
Nordkapp. Kogu reisi kõige sümpaatsem autoelamu (olulised märksõnad ka: seisis parklas).
Nordkapp. Lahkumine põhjatipust. Tee viib taevasse
Kirkeporten. Ööbimine (polaarpäevas magamine) oli Kirkeporten Camping’us. Reklaamitakse kui maailma põhjapoolseimat telkimisplatsi.
Skarsvåg. Eelmise päeva käigud on tegelikult näha.
Honningsvåg. Magerøya saare (Nordkapp ka seal) suurim linn.
Honningsvåg. Paremal ääres Norra maskott ja kangelane II maailmasõja ajal – Bamse. http://en.wikipedia.org/wiki/Bamse_(St._Bernard)
Mõõn Porsangerfjordenis
Tagasi sisemaal. Kauge vaade kaunile Silfari kanjonile
Reisi vaimseks keskpunktiks oli Tana Bru ning sild üle Teno (Tana) jõe
Teel Vadsø poole. Oli järv ja puud ja murakad
Teel Vadsø poole. Murakas
Vestre Jakobselv Camping. Kalamees tegi näituse
Vardø. Piilub. Nägime juba Hammerfestist tuttavat laeva. Norra ringhääling (NRK) teeb 80. juubeli puhul suvetuuri.
Vardø. Kohaliku elu rütm: eternal light, eternal night
Vardø kindlus. King Christian IV once visited the second fortress in Vardø, in 1599. In one of the small buildings he bumped his head into a beam in the ceiling. He ordered this to be taken down, and he later signed it. After that every royalty that visited, also signed it.
Maailma põhjapoolseim. Vardø kindlus
Vardø kindlus. Istutatud pihlakad peavad muidu jahedale kliimale vastu. Koertel ka koht, kus jalga tõsta
Aiapäkapikud Vardø moodi
Vardø. Kohalik Garfield
Vardø surnuaed. Taamal Steilneset Memorial
Steilneset Memorial. Sisevaade. Tegemist on mälestusmärgiga Vardøs hukatud „nõidadele“. 17. sajandi alguses läks Põhja-Norras lahti jaht inimestele, keda süüdistati nõiakunstis ning nõiaprotsesside tulemusena hukati terve sajandi jooksul ligikaudu 150 inimest. http://en.wikipedia.org/wiki/Vard%C3%B8_witch_trials_(1621)
Steilneset Memorial. II osa. Igavene tuli, peeglid, klaasid ja merevaade
Kohalikule merele nime andnud meresõitja ja polaaruurija Willem Barentszi büst. http://en.wikipedia.org/wiki/Willem_Barentsz
Pilt Maritile. :)
Nordpol Kro. Kohaliku kõrtsi sisevaade.
Pomooride muuseum Vardøs. Tähelepanelikumale vaatajale ka veidi lindude pesakunsti. http://en.wikipedia.org/wiki/Pomors
Pomooride muuseum Vardøs. Kaubavahetus pomooride ja kohalike vahel
Kiberg. Põhjapõdrad aias, lihtsalt niisama.
Kiberg. Moodne ja vananenud tehnoloogia. Moodne töötab, vananenud seisab jõude. Alo pildistas
Komagvær. Lambad teel. Ka üsna levinud loomad...
Komagvær. Vaade paadiga
Vadsø. Vaade linnale mere poolt. Keskel Vadsø kirik – 1958. aastal arhitekt Magnus Poulssoni projekti järgi ehitatud hoone kaksiktornid kujutavad jäämäge.
Vadsø. Õhulaevade mast ja mina. 1920ndate lõpus oli Vadsø maailma tähelepanu all, sest Lincoln Ellsworth, Umberto Nobile ja Roald Amundsen pidasid plaani vallutada põhjapoolus õhulaevaga. Vadsø mast oli kõige põhjapoolsem sildumispunkt maismaal. Mast on 35 meetrit kõrge ja püstitati 1926. aastal. Sama aasta 6. mail kasutati masti esimesel põhjapooluse ekspeditsioonil õhulaevaga Norge. Roald Amundseni juhitud ekspeditsioon jõudis, muide, ka eesmärgini. Teist korda kasutati masti 1928. aastal, mil Umberto Nobile lendas õhulaevaga Italia põhjapooluse suunas. Paraku kukkus Nobile õhulaev Svalbardis alla, kuid meeskond päästeti.
Mootorsaaniga üle piiri. Norrast otse Soome
Utsjoki. Ettevalmistused maratoniks
Teno maratoni start Nuorgami lähistel. Stardirivi
Teno maratoni start Nuorgami lähistel. Stardipauk
Teno maratoni start Nuorgami lähistel. Läksidki...
Kohvik Suvanto. Euroopa Liidu kõige põhjapoolsem
Piirialal. Soome ja Euroopa Liidu kõige põhjapoolsem punkt
Teno jõgi ja kalastajad
Teno maraton. Võitjal on pool maratonist juba läbitud
Utsjoki kirikuhütid. Pildil paremal suitsusaun, vasakul ääres kelder kalade tarvis
Utsjoki kirikuhütid. Jalgratas maantee ääres
Teno maratoni finiš Utsjoki kooli staadionil
Utsjoki. Poiste mängud
Inari järve ääres öösel kell 1
Inari. Öösel kalamehed magavad, paadid teevad aega parajaks
Siida. Saami muuseum Inaris. Soome kaasaegse rahvakunsti näitus – peamiselt fotod ja puuskulptuurid
Siida. Püsinäitus saami kultuurist
Siida. Osa püsinäitusest
Siida vabaõhumuuseum. Pildil „heinaküün“, st sellisel platvormil säilitati lehmadele talveks mõeldud heina. Parajalt nii kõrge, et põhjapõdrad rüüstama ei pääse.
Siida vabaõhumuuseum. Vaade saami talukohale
Teel Inarist Rovaniemisse. Tee ääres oleva suveniiripoe ees valvasid sellised pakud
Joulupukin Pajakylä. Tinglik polaarjoon
Joulupukin Pajakylä. Kivid mererannast ka kaubaks...
Rovaniemi. Elu keeb
Arktikum. Sisevaade
Arktikum. Saami pulmarõivad
Arktikum. Välisvaade
Oulu. Suhted paigas
Oulu. Turuväljak
Oulu. Pühapäev linnas
Oulu. Hotelliaknast vaade Stora Enso Oulu paberitehasele
Oulu. Päris mitu purskkaevu
Lahti. Suusahüppemäed, välibassein ja ehitustööd
Lahti. Harjutusväljak
Lahti. Eliel Saarineni projekteeritud raekoda
◄ 1 2 3

Share this:

  • Share on X (Opens in new window) X
  • Share on Facebook (Opens in new window) Facebook

Related

Posted in euroopa, reis, rootsi, soomeBookmark the permalink.

Post navigation

Viru raba
Kõnnu Suursoo ja Paukjärve loodusrada

Categories

  • aafrika
  • aasia
  • aastavahetus
  • eesti
  • euroopa
  • hiina
  • iirimaa
  • itaalia
  • jaanid
  • kultuur
  • läti
  • leedu
  • looduses
  • madalmaad
  • muinastuled
  • muuseum
  • muusika
  • põhja ameerika
  • poola
  • prantsusmaa
  • reis
  • rootsi
  • saksamaa
  • soome
  • sports
  • sündmus
  • sünnipäev
  • tuneesia
  • UK
  • vaade

Archives

  • November 2025
  • May 2025
  • August 2024
  • November 2020
  • May 2019
  • December 2018
  • November 2018
  • August 2018
  • June 2018
  • May 2018
  • April 2018
  • March 2018
  • February 2018
  • January 2018
  • November 2017
  • September 2017
  • August 2017
  • July 2017
  • June 2017
  • May 2017
  • March 2017
  • January 2017
  • November 2016
  • August 2016
  • July 2016
  • April 2016
  • March 2016
  • January 2016
  • August 2015
  • April 2015
  • November 2014
  • August 2014
  • July 2014
  • June 2014
  • May 2014
  • April 2014
  • March 2014
  • October 2013
  • September 2013
  • August 2013
  • July 2013
  • June 2013
  • May 2013
  • April 2013
  • March 2013
  • October 2012
  • July 2012
  • October 2011
  • July 2011
  • May 2011
  • March 2011
  • August 2010
  • July 2010
  • September 2009
  • July 2009
  • August 2008
  • July 2008

Authors

  • Alo
  • Rika

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
Proudly powered by WordPress • Theme: Pictorico by WordPress.com.